esimene tööpäev

Eile pärast blogimist sain kätte oma töögraafiku. Olen tööl kas 11:30-18:30 või 11:00-18:00. Kokku teeb see 6,5 tundi päevas, sest pool tundi on lõuna ka. Vaba päev on neljapäev. Osaliselt on see hea, et saan jutti tööl ära olla, samas ka halb. Hea on sellesmõttes, et hommikuti saab magada ning õhtud on vabad. Halb sellepärast, et randa saab pm 1 kord nädalas ning täitsa võimalik, et tulen valgena Eestisse tagasi.

Seejärel läksime tööpükse ostma minu baari bossiga. Korralikud mustad viigikad, need on naiss. See pluus on küll aga liiga suur, aga see peabki siin nii olema. Pärast seda läksid tüdrukud natukeseks linna peale, mina kohvikusse netti, sest mul oli ülihalb olla. Lõuna ajal ma muud ei teinudki kui nuuskasin ja aevastasin ja valutasin kurku. Magasin ka vahepeal Anastassia toas. Mõtlesin, et damn, kuidas ma suutsin magama jääda, kui nad kogu aeg seal olid. Tõesti oli vist halb olla :D Oligi. Täna on juba parem, ptuiptui. Emps ostis korraliku apteegi mulle kaasa, leidsin mingid Teraflu tabelid. Võtsin eile ühe ja enne ka ühe. Loooodan, et läheb paremaks. Hommikul ärgates igastahes kurk enam ei valutanud, aga nina oli no nii kinni, et pekkis. Aga läks paremaks. Tööl ei tundud ka suurt midagi väga.

Pärast õhtusööki tulin Calellasse ja mõtlesin, et okei, las olla halb, aga läksin siiski sõpradele külla. Teised kursakad elavad mulle suht lähedal ja üritasin nende korterit leida. Küsisin päris mitu korda teed jne, aga lõpuks saime Tauriga ühe hotelli ees kokku ning mure oligi lahendatud. Kadestasin neid, sest esiteks elavad nad korteris, mitmekesi üheskoos ning nad saavad eesti keeles rääkida! Mul oli nii hea meel reaaalselt rääkida kellegagi rohkem kui 5 minutit eesti keelt. Aljona ja Anastassia räägivad ju küll eesti keelt, aga kuna nad ise on venelased, siis neil endal parem vene keeles rääkida. Ja üks kolmas tüdruk on puhas venelane, siis nad lasevadki kolmekesi vene keelt :D

Hommikul läksin siis rõõmsalt tööle. Panin musta seeliku selga, sest püksid olid liiga pikad ning viisin need hotellis õmbleja kätte, kes need mulle parajaks tegid. Töötan koos hispaania meestega. Üks räägib inglise keelt, üks saab aru inglise keelest, aga ise ei räägi ja ülejäänud mitte midagi. Hommikul tuli minu juurde kohe üks vanem naisterahvas, kes kokana seal snackibaaris töötab. Ta on niiiiiiiii sõbralik ja täiega tahab minuga rääkida ja kõik jutud. Kogu aeg naeratab mulle ja laseb bonito, bonito... Aga noh ta ju räägibki ainult hispaania keelt, seega ei saa mina temaga väga rääkida. Mul reaalselt ülikahju sellest. Üldse sellest, et ma ei saa seal väga kellegagi rääkida, nii palju parem oleks ju. Köögis koos selle naisega oli ka vanem mees. Täpselt sellised vanaema-vanaisa tüüpi, mõlemad nii rõõmsameelsed ja ma täitsa usun, et nad oleksid mu best friendid seal, kui me vaid suhelda saaks kuidagi. Ainus variant on, et pean hispaania keele ruttu-ruttu selgeks õppima. :D

Töö. Töö on raske, ilma liialdusteta. Hotell on all-inclusive (kõik hinnas) ehk et kellel on käepael, saab enamik asju tasuta baarist. Neil on ka erinevatel kellaaegadel erinevad asjad, mida nad tellida saavad. Nt nad saavad pitsat, friikaid, burkse, võileibu jne tellida. Võileivad (röstsaiad kaks tükki koos) on kas juustu või juustu ja sibulaga. Ja kui tuleb nt keegi, kellel pole all-inclusive'it, siis sellele peab laua katma (söögimatt+salvrätti keeratud nuga-kahvel), kellel on all-inclusive, sellele ei pea. Kui all-inclusive tellib menüüst midagi (need ka tasuta neile, a seal pole mingeid sitaseid friikaid jne), siis peab neile tšeki lööma ja lauas sellele allkirja küsima. Kui ei ole all-inclusive, siis peab neile need lehed viima, kuhu ma nende tellimuse kirjutan. Üks leht jookide, teine söögi jaoks. Üks tšekk kööki, teine mitte all inclusivile lauda. Ja seeee läks mul päris mitu korda meelest. Viskasin automaatselt pahna prükkarisse ja pärast pidin selle sealt välja otsima :D Ja pärast loomulikult arve jne. Menüü on ikka korralik. Toidud on numbritega, toitudest ma suurt midagi ei jaga. Üksi tellimust võtta ei oska, sest ma ei saa üldse aru, mida nad tahavad. Täna käisingi lauas ainult selle kutiga, kes natsa räägib inglise keelt. Enne võetakse joogid, siis söögid. Baar on meeletu. Jooke on tohhuijaa, isegi fantat on 2 sorti, kokat ka. Kohvi tegemise õppisin täna ära. Isegi see pole vaid nii, et vajutan nuppu ja korras. Pean masina alt sõela moodi asja ära keerama, tühjaks tegema, uue kohvi sisse panema, masina külge keerama ja alles siis tuleb kohv. Kui on kohvi piimaga, siis tuleb piim ka soojaks lasta. Täna sain selgeks, kus asub all-inclusivi pitsa ja et pitsa on number 40. Nuge-kahvleid keerasin, laudu koristasin, klaase panin ära, jäätist tegin. Neil seal nagu tänavatel... et mitu suurust vahvleid ja jäätiseid. Siis peab neile jäätise kokku miksima. Ma täna mõtlesin, et oleks ideaalne, kui ainult laudu koristama peaks, sest tellimuse võtmine on küll hirmus. Ma ei saanud alguses isegi aru, mis asi on white coffee :D Aga kohv piimaga on. Ja kui öeldi ainult 'americano', siis ma ka ei teadnud, aga see on täitsa tavaline must kohv. Nt küsiti ka veini, öeldi veini nimi. Mul oli nagu wtf asi see veel on. Vahel on isegi keeruline aru saada, kas nad tahavad süüa või juua. See süsteem on maru keeruline! Tõsiselt on... ma ei jaga seda veel üldse. Kassasüsteemi poole ma ei julge vaadatagi, kuigi ta täna seletas mulle midagi selle kohta. Pärast lõunat vaatasin kella umbes 3 ajal ning pärast seda pm kogu aeg. Ma ei suutnud tööpäeva lõppu ära oodata no :D See on ka ulme, kuidas nad minust räägivad seal. Ma saan sellest aru, et nad räägivad, aga mida... seda ei. Nt kuulsin, kuidas kokad rääkisid Estonia ja Estonia ja chicka... Ma osasid sõnu ikka tajun, aga muidu ei. Aah, ja osad ütlevad mulle Esteija, mitte Stella, sest kaks ll-i loetakse jotiks ja 's' on 'es' ja noh Esteija on üldse väga hispaaniapärane. Üks klient lausa küsis mu nime vaadates, et kas ma olen hispaanlane. Ütlesin, et eii ning siis küsis, et kust ma pärit olen. Ja eestlane=venelane ja Eesti=Venemaa. Nt oli see mu 'õpetaja' väga üllatunud, kui ütlesin, et ei räägi ma midagi vene keelt. Esimene päev oli raske, aga oleks võinud ka hullem olla. 3,5 kuud sellist tööd teha pole ikka üldse easy.

Hinnad. Kusjuures ma pole veel üldse väga poes käinud, aga kuna ma elan shopping streetil, siis siin on ikka neid niiii palju ja ikka igasuguseid. Eile ostsin nt ühe Hallsi 1€ eest. See on vist kallis. Aga kogu see riiete pahn, mida siin turistidele müüakse, on odav. Tundub vähemalt. Nt siin üle tee on mingi nokatsite ja päiksekate pood ja praegu vaatan, et päikseprillid maksavad 3€. Odav vist. Ja pusad I love Barcelona ja I love Calella kirjadega on 10€. Rohkem ei teagi hindadest suurt midagi. Barcelonas pidid olema juulis rabahhad, suured allahindlused. Siis pidi tõesti kõik üliodav olema ning rahvast meeeeeeeeeeeeeletult. Ja jalkapoode on ka igalpool, põhiline tegija on siin Messi. Vähemalt tema nimega särgid on esimesed, mis poest paistavad. Justin Bieber vahib ka ühest lõhnapoest vastu, nii numpss.

Aga... rohkem ei plära.

Mul ei ole täna väga palju kirjutada, aga kuna mul ei ole palju netti ka, siis ikka panen kirja kõik. Pärast meelest läinud ja päevad vahelt ära jäänud.

Eile õhtul istusime kohvikus päris kaua. Ammu-ammu oli juba pime, kui Calellasse minema hakkasime. Ülikülm oli ka, täiesti pekkis. Tegin Kaisaga videokõne.... facebooookis :D mitte skype's nagu normaalne oleks. Aga siin on tõesti jahe, ma olen veidike haige ka. Kurk on valus ja täna hakkaks nagu nohu tulema. Jees, verinaiss, seda oligi ju veel vaja.

Hommikul käisime teises linnas politseis ja sotsiaal mingis asjas. Ajasime välismaal töötamislubasid jne korda. Käisime seal Stefani ja hotellist ühe hispaanlasega. Stefan ütles meile pärast, et meid pandi päris hästi tähele. Üks mees ei teinud nagu rõvedalt nalja meie pihta, aga ma ei mäletagi enam, mida ta siis ütles. Midagi ta seal naljatas, seda oli ta näostki aru saada. Ja kui me lennujaamast tulime, oli üks hispaanlane öelnud, et vauuuu... tooge need tüdrukud minu juurde. Kui eile kõndisime korterisse Pinedast, siis peatänaval oli 2 kampa, kes pärast järgi veel hõikasid. Sain aru sõnadest chicka ja bonito ja rohkem polnudki vaja aru saada.

Pärast seda paberijama käisime stage&go Jordi ja Josephiga rääkimas, nägime s&g kontorit. Päris vinge oli. Seejärel tulime hotelli sööma, käisime mere ääres (Stefan arvas, et meri võib olla u 15 kraadi ringis) ja nüüd tulime hotelli fuajeesse. Ma ei teagi täpselt, mis siin edasi saab.

natuke parem

Olen sellessamas hotelli kõrval kohvikus jälle. See on hea, sest esiteks, ei pea siin maksma neti eest, teiseks saab siin ka arvuti laadima panna ning kolmandaks siin lihtsalt ON internett! Enne otsisime Aljonaga Calellast netti, käisime päris mitmes kohvikus, aga kohvikus ei olnud kas netti või elektripistikuid. Enamik juhtudel polnud kumbagi :D Lõpuks juhatai meid kohvikusse, kus saime. See oli ka nii, et 1h=1€. Täiesti pekkkiiiiis ikka, kuidas Eesti sellesmõttes parem on. Meil tegelikult oli põhjus ka, miks me paaniliselt netti otsisime. Nimelt on ühes aines vaja test ära teha, aga selle tunniga me isegi ei hakanud üritama.

Nüüd tulime hotellist, käisime söömas seal. Söögi koha pealt väga ei kurda, enam-vähem okei on see. Täna õhtul oli nt ka hailiha laua peal. Ja alatiii on puuviljad. Mandariinid on siin head, ananass on hea. Tomatid on natuke suured siin :D Ja veidike rohelised. Hapukurki proovisin ka, ei olnud hea. Aga muidu on salatit ja liha ja kõik värgid. Ahjaaa, koogid ka. Nii lõuna kui õhtu ajal oli 3 erinevat kooki. See on heas mõttes halb, aga samas me oleme juba teist korda täna Pinedas, ehk et 9km on maha kõnnitud ja 3 on veel tagasi ka. Enne kui tulime, siis vaatasime kella ning no umbes 20min kõnnib ära, kui ei uimerda. Mõned minutid vist tulevad juurde, aga ei teagi... ehk ongi hea, et nii kõndima peab :D Kraanivett siin vist ka ei jooda. Vähemalt seal töötajate ruumis on iga laua peal suured veekanistrid ning mingit kraanikat jooma ei pea. Täna oli ühe laua peal vein ka.

Hetkel on seis selline, et Anastassia otsustas tagasi minna Tauruse töötajate majja. Sinna, kust me eile ära tulime. Tema tuba ei olnud tõesti selline peldik nagu meil oli. Sai jutule, et mõttetu pahn visatakse välja ja saab vaibad ka põrandale, sest põrandad on seal ülikülmad. Ütles, et paneb oma asjad tuppa laiali ja juba ongi kõik rõõmsam ja et koht saab heaks peopaigaks meile :D Jeeees. Meie aga jääme praegu sinna korterisse, Calellasse, kuhu me eile läksime. Kui Joseph saab meile korteri Pinedasse, siis kolime siia. Siis on nagu selline tavaline korterielu. Rohkem inimesi on siis vist, sest seal korteris ma tean, et on 2 inimest, aga pole neid veel kordagi korteris trehvanud.

Muidu, hispaanlased. Osad ei räägi ikka üldse inglise keelt. Nad saavad aru vaevalt sõnast internett, neile peab wifi ütlema :D Aga muidu on nad sõbralikud. Kui hotelli juures enne olime, siis kõik, kes mööda käisid, ütlesid hola (olaa, no nagu seebikates öeldakse) ja ise pidin ka kogu aeg vastu holatama. Ning siin kohvikus... küsisin, et mis kellani lahti olete. Ei saanud aru, näitasin käega kella poole ja kõik jutud, lõpuks sai. Siis küsisin sidruniga vett. No ei saanud aru. Siis küsisin hispaania keeles, et agua con limon por favor ja tal oli nagu vauu, mui bien. Ekstaasis ikka on nad noh, kui keelt räägid. Muidu võtavad asja nagu meie Eestis, et ou mis mõttes sa oled/töötad/elad Eestis, aga keelt ei räägi!?

Ohhh aga, ei teagi, kas on veel midagi rääkida. Vist mitte. Homme hommikul peame 8 ajal hotellis olema, et kogu paberivärk korda teha jne..

Aa, teen selle ka selgeks. Stage&Go on firma, kes meid siia Hispaaniasse vahendas hotelli tööle. Nemad on minu ja hotelli vahel. Kui mul on probleeme hotellis, räägin ma nendega. Kui mul on no ükskõik mis mure (nagu eile), räägin nendega ning nemad aitavad. Joseph, keda ma siin maninud olen, on see põhiline asjaajaja. Siis on üks Jordi, kes on firma direktor. Stefan, kes meile eile lennujaama vastu tuli ja rohkem ma ei teagi täpselt, millega ta tegeleb ning üks tüüp on veel (see, kellega me eile siia sõitsime). Ning peaks olema ka üks naine veel neil kambas. Ja et te valesti ei mõistaks, siis see eilne oli puhtalt hotelli süü. Või noh mis süüks seda nimetada saab, kui see nende arvates norm on. Aga igastahes pole s&g sellega seotud, nemad on täiega head!

asjad pole üldse hästi alanud...

See postitus küll roosiline ei tule. Kõik pole mitte üldse plaanipäraselt läinud. Alustan Tallinnast.

Läksime oma esimesele lennule ning pea 40 minutiga olime juba Riias. Kõige vingem kogu lendamise ajal oli õhkutõusmine ja maandumine. Riias ootasime natuke järgmist lendu ning ka tolle lennuga oli kõik ok. Kõik püsis ajas ning Barcelona lennujaamas tegime oma esimesed sammud kella 5 ajal. (mul on siin kell tunni võrra taga) Siis aga hakkas asi jamaks kiskuma.... Pidime Barcelona lennujaamas ootama 4 tundi!!!, et saaks lõpuks liikuma. See oli jah, suhteliselt piin, aga pidime ühe tüdruku ära ootama, kes hiljem tuli. Kui liikuma saime, oli juba tuju palju parem. Nagu lõpuks! Niiiiii vinge oli läbi Barcelona sõita. See hispaania tüüp vajutas mõnusalt gaasi ka kogu aeg ega uimerdanud üldse. Aga Barca on ilus. Nagu tõsiselt mõnus linn. Isegi linna arhitektuuri panin tähele :D Kõik majad nii omapärased, igal majal omamoodi rõdud. Kõigepealt tegime esimese peatuse Calellas. (kaks elli tuleb jotiks lugeda) Need, kelle hotell seal asub, läksid maha. Ja lõpuks jõudsime Pineda de Mari. Õues oli juba pime, meie üliväsinud ja siis... johhaidi. Hotell on ise superilus ja kõik jutud. Ühtki halba sõna selle kohta pole. Hotelli küljes kuskil tagaaias on töötajate tsoon. Nagu selline kortermaja pm. Kui ma nägin neid aknaid, akende taga pesu kuivamas, koridorist üles minnes maas suitsukonisid, ei tundunud asi enam üldse hea. Ja kui ma ukse lahti tegin, vajus mul reaalselt karp lahti. See oli jube. Ma sain reaalselt šoki. Tuba oli üliväike, 2 voodit selle kohta oli LIIIIGA palju, tuba oli külm, katki, mõttetut katkist kola täis, elektriseadmed nägid ohtlikud välja... ja siis nägin WC-d. See oli veeeel hirmsam. WCle käis vesi peale laest :D laes oli nöör, duššiga oli see, et ainult mingi rõve duššialus oli, kardinat polnud, kabiinist rääkimata. Kõik oli niiiiiiii räämas ja rõve. Ma lihtsalt ei suutnud seda uskuda. Küsisin, et kas päriselt ka nagu peame terve suve siin elama. Siis sain vastuseks, et jaa... aga ära muretse, siin käid sa ainult magamas ja kõik elu on väljaspool seda. Ma mõtlesin, et okei. Ma ei hakka kohe vinguma. Seejärel läksid nad ära.
Mul reaalselt oli nutt kurgus ja endiselt šokis. Mõtlesin kogu aja, et mida teha. Netti ei olnud, kellegagi rääkida ei saanud. Õnneks ei olnud ma selles urkas üksi, vaid koos Aljona ja Anastassiaga. Läksime Anastassia tuppa, sest too oli nagu natsa parem. Kuna jäi jutt, et homme toimub meil kogu stage&go grupiga kokkusaamine, siis nad arvasid, et räägime nendega siis. Mina aga lihtsalt ei suutnud sellega leppida ja ütlesin, et ei, peame kohe midagi tegema. Saatsingi s&g Josephile smsi, et asi on tõsine ning ülikiiresti vaja rääkida. Seejärel ta kohe helistas mulle ning ütles, et jõuab poole 2 ajal. Okei, läks natuke paremaks. Läksime öösel välja, mul oli ikka ülimorn nägu ees ning kui ta kohale jõudis, sai kohe aru, mis värk on ning küsis, kuidas meil läheb. Ütlesin kohe, et see tuba... see on terrible ja mina taha siia üheks ööks ka jääda. Nendega on see niii hea, et nad on terve selle aja olnud nii sõbralikud ja alati öelnud, et kui midagi on, siis kohe küsi/kirjuta. Nad täiega muretsevad ja hoolitsevad. Ja hakkasime kohe olukorda lahendama.

Istusime korraks hotelli, rääkisime läbi, mis me teeme. Nad ütlesid, et see on neile ka šokk ja neil on ülikahju, et nii juhtus. Kuna hotelli juhatusega rääkida ei saanud, läksime lihtsalt võtsime oma asjad ja panime minema. Nende näod olid no nii armsad, kui nad tuba nägid. Ma sain toas olla mingi pool tundi, kui ma juba tundsin, kuidas tolm ninas on ning allergia hakkab kohe pihta. See oli nii nutune õhtu, et jube.
Aga... edasi. Panime asjad bussi ja läksime. Sõitsime Stefani juurde (ka stage&go tüüp), nad aitasid meil kõik asjad jälle sisse viia, tegid nalja, palusid, et me muudaks oma nägusid, et asi ikka rõõmsam oleks. Too korter oli tõesti hea. Kell 3 öösel oli päris hea lõpuks magama saada. Kahjuks ei olnud ka seal korteris netti.
Hommikul ärkasime juba parema tujuga ja jalutasime Pinedasse (Calella ja Pineda de Mar asuvad kõrvuti, u 3km... nagu Otepää-Pühajärve ots.), sest me saame enda hotellis süüa. Okei, ma ei hakka kirjutama ja kiruma, kuidas asi paistab hotellis kliendile ning kuidas see töötajate-pool tegelikult on. Seda ma teadsin, et midagu head pole. Sõime ning jalutasime nüüd ühte kohvikusse, et viimaks netti saada! Kella 3 ajal on vaja tagasi minna hotelli, siis pidime hotelli nägema ja tuuri tegema seal.

Hetkel ma ei tea, mis saab. Ma ei tea veel, kuhu ma elama jään ning ega sedagi, kas jään samasse hotelli. Esiteks sellepärast, et hotelli juhtkond ei tea, et öösel sealt minema panime ning me ei tea nende reageeringut. Kui jään Calellasse, siis on 20min ots tööle, aga mul on sellest totaalselt ükskõik. Hotelli peldikusse ma ei lähe never ever tagasi.

Eilne õhtu oli tõesti jube. Ma loodan, et nüüd läheb paremaks. Sorri, et pildid nii nõmedalt on, mul hakkab aku kohe otsa saama ja pole aega sättida. Ja muidu on siin selline Eesti ilm. Soe ei ole ja külm ka mitte. Mul oleks veel kirjutada, aga ma vist ei jõua.

Kirjutan nii pea, kui netti jälle saan.

lennujaamas...

Check-in on tehtud, nii lennujaamas kui ka Facebookis. Hetkel istume kohvikus, ootame lendu... Väike närv on sees küll ju jah. Õnneks ei olnud nädalavahetusel aega selle peale mõelda ega pabistada. Kogu aeg oli niiiiii palju teha ja üleüldse... kõige vingem nädalavahetus oli üldse.

Hetkel ei suuda siia midagi kirja panna. Säilitan rahu ja teeb nii, et nii kui seal olen, siis kirjutan!

Adiooos

Golden Taurus Park Resort

Googeldasin Pineda de Mar'i (linnake, kus ma töötama hakkan) ning leidsin Pineda de Mari hotellide lehelt üles enda hotelli. Reitingu järgi on Golden Taurus 2. kohal. Olen ikka lugenud kodulehelt kommentaare ka, mis külastajad hotelli kohta jätnud on, ning midagi väga halba pole keegi kirjutanud. No aga ega ei saagi ju, kui hotell siiski nelja tärniga on. See juba ütleb, et kõik peab olema ja ongi tasemel. Selles pisikeses linnas on minunimeline spaahotell ka, väga armas. Ikka igalpool on mingi Stella olemas. (nagu Pärnus on mul samas kõrval Viikingi spaahotell ja neil on Stella ilusalong) Üritan selle siis üles leida ja Stellaga pilti teha. Blogi taustapilt on ka tehtud Pineda de Maris, kui google nüüd ei valeta. Niiii väga ootan, et saaksin siia juba enda tehtud pilte panna. Aga uuups, varsti saangi ju :) Aa, hehe, hotellis puudub internett. See jah pole üllatus, et mujal maailmas ei saa metsas seenel olles olla netis nagu meil siin, aga miks pole hotellis, kuurorthotellis, neljatärnihotellis, internetti? No minul pole sellega probleeme, sest ma ei hakka ju hotellis elama, aga selline omamoodi kummaline on ikka.

Baarist ma head pilti ei leidnud ehk siis põhimõtteliselt ei leidnudki midagi. Seega ei saa ma enda territooriumist pilti panna, selle pean siis ise tegema. Ma loodan ikka, et sain õigesti aru ja olen baaris tööl. Ma viimasel ajal olen hakanud kahtlema, et äkki jäi ikka jutt, et olen entertainer, aga ei ma ei usu... See jutt oli ju tookord alguses ühesugune, keskel teistsugune ja lõpus jälle uus. CV-sse kirjutasin, et tahan baari, aga tema rääkis mulle, et äkki tahan animationisse minna ja juba ütlesin jah-sõna, et võin entertainer ka olla, aga siis tuli kohe jutt, et ikka baari. Okei, selline segane see jutt meil tookord oli jah. Või noh see el bosso muutis oma juttu liiga kiiresti :D Aga ma usun, et sinna jõudes mingeid üllatusi ikka ei ole... Mul on tõenäoliselt lihtsalt väike ärevus :D

Kui ma seal olen, siis teen ülevaatliku postituse sellest, mis linnas elan mina, kui suur see on ja mis seal on, mis linnas elavad teised, kui kaugel need linnad minust on, kes on mu ülemused ja kes on mu vahendajad, jnejne, et kui ma edaspidised postitused kirjutan igasuguste nimedega, siis on arusaadav, mida silmas pean.

Ma usun, et kirjutan ühe korra siia veel enne lendu. Nt järgmisel pühapäeval, kui mul juba ilge reisipaanika on. Esimene lendamine, kas saan turvakontrollist läbi, ega mu pagas ära ei kao, kas mu kõrvad lähevad lukku, ega lennuk alla ei kuku, kas ma saan akna alla istuda?!?! Ja pärast seda paanikapostitust tuleb järgmine juba Hispaaniast. :)