esimene tööpäev

Eile pärast blogimist sain kätte oma töögraafiku. Olen tööl kas 11:30-18:30 või 11:00-18:00. Kokku teeb see 6,5 tundi päevas, sest pool tundi on lõuna ka. Vaba päev on neljapäev. Osaliselt on see hea, et saan jutti tööl ära olla, samas ka halb. Hea on sellesmõttes, et hommikuti saab magada ning õhtud on vabad. Halb sellepärast, et randa saab pm 1 kord nädalas ning täitsa võimalik, et tulen valgena Eestisse tagasi.

Seejärel läksime tööpükse ostma minu baari bossiga. Korralikud mustad viigikad, need on naiss. See pluus on küll aga liiga suur, aga see peabki siin nii olema. Pärast seda läksid tüdrukud natukeseks linna peale, mina kohvikusse netti, sest mul oli ülihalb olla. Lõuna ajal ma muud ei teinudki kui nuuskasin ja aevastasin ja valutasin kurku. Magasin ka vahepeal Anastassia toas. Mõtlesin, et damn, kuidas ma suutsin magama jääda, kui nad kogu aeg seal olid. Tõesti oli vist halb olla :D Oligi. Täna on juba parem, ptuiptui. Emps ostis korraliku apteegi mulle kaasa, leidsin mingid Teraflu tabelid. Võtsin eile ühe ja enne ka ühe. Loooodan, et läheb paremaks. Hommikul ärgates igastahes kurk enam ei valutanud, aga nina oli no nii kinni, et pekkis. Aga läks paremaks. Tööl ei tundud ka suurt midagi väga.

Pärast õhtusööki tulin Calellasse ja mõtlesin, et okei, las olla halb, aga läksin siiski sõpradele külla. Teised kursakad elavad mulle suht lähedal ja üritasin nende korterit leida. Küsisin päris mitu korda teed jne, aga lõpuks saime Tauriga ühe hotelli ees kokku ning mure oligi lahendatud. Kadestasin neid, sest esiteks elavad nad korteris, mitmekesi üheskoos ning nad saavad eesti keeles rääkida! Mul oli nii hea meel reaaalselt rääkida kellegagi rohkem kui 5 minutit eesti keelt. Aljona ja Anastassia räägivad ju küll eesti keelt, aga kuna nad ise on venelased, siis neil endal parem vene keeles rääkida. Ja üks kolmas tüdruk on puhas venelane, siis nad lasevadki kolmekesi vene keelt :D

Hommikul läksin siis rõõmsalt tööle. Panin musta seeliku selga, sest püksid olid liiga pikad ning viisin need hotellis õmbleja kätte, kes need mulle parajaks tegid. Töötan koos hispaania meestega. Üks räägib inglise keelt, üks saab aru inglise keelest, aga ise ei räägi ja ülejäänud mitte midagi. Hommikul tuli minu juurde kohe üks vanem naisterahvas, kes kokana seal snackibaaris töötab. Ta on niiiiiiiii sõbralik ja täiega tahab minuga rääkida ja kõik jutud. Kogu aeg naeratab mulle ja laseb bonito, bonito... Aga noh ta ju räägibki ainult hispaania keelt, seega ei saa mina temaga väga rääkida. Mul reaalselt ülikahju sellest. Üldse sellest, et ma ei saa seal väga kellegagi rääkida, nii palju parem oleks ju. Köögis koos selle naisega oli ka vanem mees. Täpselt sellised vanaema-vanaisa tüüpi, mõlemad nii rõõmsameelsed ja ma täitsa usun, et nad oleksid mu best friendid seal, kui me vaid suhelda saaks kuidagi. Ainus variant on, et pean hispaania keele ruttu-ruttu selgeks õppima. :D

Töö. Töö on raske, ilma liialdusteta. Hotell on all-inclusive (kõik hinnas) ehk et kellel on käepael, saab enamik asju tasuta baarist. Neil on ka erinevatel kellaaegadel erinevad asjad, mida nad tellida saavad. Nt nad saavad pitsat, friikaid, burkse, võileibu jne tellida. Võileivad (röstsaiad kaks tükki koos) on kas juustu või juustu ja sibulaga. Ja kui tuleb nt keegi, kellel pole all-inclusive'it, siis sellele peab laua katma (söögimatt+salvrätti keeratud nuga-kahvel), kellel on all-inclusive, sellele ei pea. Kui all-inclusive tellib menüüst midagi (need ka tasuta neile, a seal pole mingeid sitaseid friikaid jne), siis peab neile tšeki lööma ja lauas sellele allkirja küsima. Kui ei ole all-inclusive, siis peab neile need lehed viima, kuhu ma nende tellimuse kirjutan. Üks leht jookide, teine söögi jaoks. Üks tšekk kööki, teine mitte all inclusivile lauda. Ja seeee läks mul päris mitu korda meelest. Viskasin automaatselt pahna prükkarisse ja pärast pidin selle sealt välja otsima :D Ja pärast loomulikult arve jne. Menüü on ikka korralik. Toidud on numbritega, toitudest ma suurt midagi ei jaga. Üksi tellimust võtta ei oska, sest ma ei saa üldse aru, mida nad tahavad. Täna käisingi lauas ainult selle kutiga, kes natsa räägib inglise keelt. Enne võetakse joogid, siis söögid. Baar on meeletu. Jooke on tohhuijaa, isegi fantat on 2 sorti, kokat ka. Kohvi tegemise õppisin täna ära. Isegi see pole vaid nii, et vajutan nuppu ja korras. Pean masina alt sõela moodi asja ära keerama, tühjaks tegema, uue kohvi sisse panema, masina külge keerama ja alles siis tuleb kohv. Kui on kohvi piimaga, siis tuleb piim ka soojaks lasta. Täna sain selgeks, kus asub all-inclusivi pitsa ja et pitsa on number 40. Nuge-kahvleid keerasin, laudu koristasin, klaase panin ära, jäätist tegin. Neil seal nagu tänavatel... et mitu suurust vahvleid ja jäätiseid. Siis peab neile jäätise kokku miksima. Ma täna mõtlesin, et oleks ideaalne, kui ainult laudu koristama peaks, sest tellimuse võtmine on küll hirmus. Ma ei saanud alguses isegi aru, mis asi on white coffee :D Aga kohv piimaga on. Ja kui öeldi ainult 'americano', siis ma ka ei teadnud, aga see on täitsa tavaline must kohv. Nt küsiti ka veini, öeldi veini nimi. Mul oli nagu wtf asi see veel on. Vahel on isegi keeruline aru saada, kas nad tahavad süüa või juua. See süsteem on maru keeruline! Tõsiselt on... ma ei jaga seda veel üldse. Kassasüsteemi poole ma ei julge vaadatagi, kuigi ta täna seletas mulle midagi selle kohta. Pärast lõunat vaatasin kella umbes 3 ajal ning pärast seda pm kogu aeg. Ma ei suutnud tööpäeva lõppu ära oodata no :D See on ka ulme, kuidas nad minust räägivad seal. Ma saan sellest aru, et nad räägivad, aga mida... seda ei. Nt kuulsin, kuidas kokad rääkisid Estonia ja Estonia ja chicka... Ma osasid sõnu ikka tajun, aga muidu ei. Aah, ja osad ütlevad mulle Esteija, mitte Stella, sest kaks ll-i loetakse jotiks ja 's' on 'es' ja noh Esteija on üldse väga hispaaniapärane. Üks klient lausa küsis mu nime vaadates, et kas ma olen hispaanlane. Ütlesin, et eii ning siis küsis, et kust ma pärit olen. Ja eestlane=venelane ja Eesti=Venemaa. Nt oli see mu 'õpetaja' väga üllatunud, kui ütlesin, et ei räägi ma midagi vene keelt. Esimene päev oli raske, aga oleks võinud ka hullem olla. 3,5 kuud sellist tööd teha pole ikka üldse easy.

Hinnad. Kusjuures ma pole veel üldse väga poes käinud, aga kuna ma elan shopping streetil, siis siin on ikka neid niiii palju ja ikka igasuguseid. Eile ostsin nt ühe Hallsi 1€ eest. See on vist kallis. Aga kogu see riiete pahn, mida siin turistidele müüakse, on odav. Tundub vähemalt. Nt siin üle tee on mingi nokatsite ja päiksekate pood ja praegu vaatan, et päikseprillid maksavad 3€. Odav vist. Ja pusad I love Barcelona ja I love Calella kirjadega on 10€. Rohkem ei teagi hindadest suurt midagi. Barcelonas pidid olema juulis rabahhad, suured allahindlused. Siis pidi tõesti kõik üliodav olema ning rahvast meeeeeeeeeeeeeletult. Ja jalkapoode on ka igalpool, põhiline tegija on siin Messi. Vähemalt tema nimega särgid on esimesed, mis poest paistavad. Justin Bieber vahib ka ühest lõhnapoest vastu, nii numpss.

Aga... rohkem ei plära.