2 kuud Hispaaniat!

Vaba päeva õhtul läksime eestlaste-leedukate korterisse. Esiteks oli seal seltskond ja teiseks internett!! Jeehujeehu, saime rõdu peal natuke netis tšättida. Siis läksime välja, käisime sõpade baaris ja Boras. Ahjaa, kui välja hakkasime korterist minema, nägime koridoris lifti peal väikest sisalikku. Tegime pilte ja värkisärki, nii vinge oli ju. Öö tšillisime vist jälle kahe klubi vahet ja koju saime hommikul. Tööpäev oli täistuim. Ainus motivatsioon oli, et on reede. Õhtul tulingi hopshops koju ja avastasin, et tuli on tagasi. Oiiii kuiiii hea. Käisin ujumas, vesi on õhtul kell 8 ka nii mõnus!! Üritasin madratsiga ulpida, kuid väga ei õnnestunud :D Ja siis jäin korraliku laine alla ka, niitis jalad päris tuimalt ära ja uhus mu kaldasse :D Sõin jätsi ja vaatasin filmi. The Hunger Games, nii ebareaalne, aga hea film. Kui Sandra töölt tuli, korkisime veinid lahti, sättisime ja läksime välja. Endrikul oli sünks ja pidi tähistama ju! Kui meie jõudsime, olid nemad juba Oxygenis. Klubi ees pole never ever olnud nii palju rahvast, kui eile oli. Klubisse sisse me ei jõudnudki, sest seal ees oli nii räme sagimine ja suhteliselt kohe tulid leedukad ja Endrik klubist märgadena välja ka. Neid nähes ei tahtnud ise ka enam sisse minna :D Läksime Kauaisse, oli ka rahvast täis, aga õhku isegi oli natuke. Ma arvan, et võib öelda, et õhtu oli funfunfun :D Kui ma kunagi pangas käisin, siis 2 korda järjest oli seal järjekorras ka üks hispaania tüüp. Eile kõndisin temast mööda ja tundis mu ära ja ütles kohe, et tsau, ma tean sind. Uskumatu, kuidas siin nägude-nimede peale ikka kõigil mälu on. Ma mõnikord siiamaani mõnd tuttavat nähes üritan meenutada, mis ta nimi nüüd oligi... Kõigil ju nii võimatult erinevad ja keerulised nimed, raske kohe. Eile olin sunnitud veel ühe hispaanlasega rääkima, kes inglise keelt ei rääkinud ja nii me siis jutustasime hispaania keeles temaga. Kui ma lõpuks enam midagi aru ei saanud, siis lihtsalt istusin ja kuulasin ja vahtisin tuima näoga mujale, sest ta vait ka ei tahtnud jääda. Ja pärast kui tüüp ära hakkas peolt minema, hõikasid kõik ta sõbrad ka mulle nimepidi tsau.... No ebareaalne. Ise ilmselgelt nime ei mäletanud juba pärast 5 minutit. Hommikul poole 6ks jõudsin koju ja sain magada natuke üle nelja tunni ja nüüd tunnen küll, et olen väsinud. Tööl polnud õnneks, seekord õnneks, aega väsinud olla. Selline hullar oli. Baar oli kella 5ni õhtul täiesti full. Kõik jooksid ja rahmeldasid nagu segased, särgid olid nagu kleepekad seljas. Kuna ma ei tahtnud ise selline väga olla, siis max speediga ringi ei lasknud, aga tegemist oli ikka kohe algusest peale. Laupäev on check-in ja check-out'ide päev ja siis sellepärast ongi laupäeviti mucho trabajo. Haige päev oli. Hommikul ajasid kliendid ka ülinärvi. Lugu oli selline, et... Läksin laua juurde ja küsisin, kas saan tuua midagi. Vastati et lemonade please. Siiamaani, ma vannun, on lemonade'i all kõik Sprite'i mõelnud. Kuigi kui ma nüüd praegu tagantjärele mõtlen, siis tegelikult vist ütlevad ainult inglased nii, ülejäänutele on ikka Sprite. Igastahes, viisin spraidid, aga siis tuli jutt, et ma ju küsisin lemonade'i. Mul oli nagu et... see ongi lemonade. Eieii. Seletab siis et water, lemon, ice, you know... Küsisin, et kas vesi jääga. Vastus oli JAH! Siis pidin juba kolm lemonade'i viima. Terrassilt baari kõndides ise mõtlesin, et mis kuradi ajast me sidrunivett lemonade'iks kutsume. Okei, läksin uuesti. Mees hakkas käsi laiutama ja jälle patrama, et see pole see. Mul oli, et no juudas küll, mida kuradit sa tahad. Lõpuks tuldi minuga baari kaasa ja lõpuks saime selgusele, et taheti Fanta limon'it. Kui kolmandat korda lauda läksin, oli mees sellises õnnejoovastuses, et ma loll lõpuks pihta sain, mida ta tahtis. Ja no siis :D Siis taheti kõrt ka. Seda küsiti muidugi saksa keeles, aga kuna ta kätega seletas, siis sain aru, mida ta mõtles, kuid ikka oli tal vaja öelda "Belive me, I'm afraid" Ehk siis ta juba kartis, mida ma nüüd neile toon. Ühtede prantslaste laua juures käisin ka kolm korda järjest kolme erinevat jooki viimas, sest ühe joogiga panin pange. Aga nendega oli ok, olid ikka sõbralikud ja ei eeldanud, et ma nende keelest 100% aru saan. Ja siis läks keegi täna baaris nii närvi, et viskas klaaspudelis mahla maha tuhandeks killuks. Reaalselt neid kilde oli niii palju, mahl maas ja teistel klientidel ehmunud näod peas. Ja no siis see non-stop work... Õnneks sai päev läbi :D

Mis tänane õhtu toob, ei tea veel. Hasta luego!