Pikemat aega pole mõtet siia vaadata.

3 kuud Hispaaniat!

Täna on jälle 27 ja see tähendab, et üks kuu on siin jälle täis tiksunud!

Aga... eile oli hea päev! Kuigi olime väljas käinud ja maganud korralikult ei olnud, siis oli ülihea tuju ja ergas olek hommikul. Kepsisin kiirelt tööle ja Raul oli ka jälle olemas! Viskas kohe high5-i ja oli samamoodi ülichill nagu minagi. Telekast tulid mingi ime kombel järjest ainult head laulud ka ja see tundpool enne mu lõunat läks ikka ülikiiresti. Lõuna ajal käisin hotelli ühe asjapulgaga rääkimas ka oma viimastest päevadest. Kuna ma töötasin mai lõpus kaks päeva, mille eest raha ei makstud, siis mõtlesin, et väga aus oleks küsida need päevad praktika lõpus vabaks. Bossiga olin juba rääkinud, tema ütles no problemo ja samamoodi oli ka Kelli nõus. Mu hotellijuhtkond on tõesti ülitore. (mitte nüüd ainult sellepärast) Alati on olnud tegelikult. Mul pole olnud ühtegi probleemi nendega, mida nt on teistel siin oma el bossode ja värkidega olnud. JA SIIS ja siis... tuli veel üks hea uudis. Nimelt läheb Justine (Ukraina praktikant) järgmisel neljapäeval ära ja seejärel jääb Habana baari ainult üks waiter, siis küsiti mult, et kas ma palun-palun olen nõus baari vahetama. Mul oli nagu, et ohjaa muidugi! Ma saan snäkibaarist ära, mis tähendab, et ei mingit snäkiaega all-inclusive klientidele, ei mingit tavamenüüd tavaklientidele. Mitte mingit toiduga jamamist. Ülikaaas. Ja mis veeeeel parem! Ma saan ka tema vahetused endale, SEE TÄHENDAB, et ma alustan tööd õhtul 6 ajal ja lõpetan pool2 öösel (7-8ni on vaba, õhtusöögi aeg), SEE TÄHENDAB, et mul on päevad vabad!!!!! Ja saan veel täiesti vaba nv ka enne äraminekut!! Oii kui rõõmus ma selle kõige üle olin. Ütlesin õhtul Justine'le, et palun mine nüüd kiiresti koju ära :D

Ja see muutus toob kaasa ka elukoha vahetuse. Sest nagu te teate, töötan ja elan erinevates linnades ja öösel ma kohe kindlasti ei kõnni Pinedast Calellasse. Küsisin kohe ise, et kas ma saan siis hotelli kolida ja vastus oli üliamazed jaaa, sest too esimene õhtu, siin 3 kuud tagasi, ma ju keeldusin seal elamast. See oli ikka selline rämps tuba, et paha hakkab. Nad muretsesidki, et ma kindlasti ei nõustu sellise asjaga, esiteks baari vahetusega ja teiseks Pinedasse kolimisega, aga lausa ise küsisin, et kas saan kolida ja neil oli kohe ülihea meel selle üle. Nüüd ongi nii, et järgmisel kolmapäeval on Justine'l viimane tööpäev ja neljapäeval läheb ära. Seetõttu jääb minu vaba päev, mis on neljapäeviti, järgmisel nädalal ära ja saan vabaks laupäeva, mis on/oli Justine'l vaba. Pean 8 päeva järjest töötama, aga pole hullu, sest neljapäev on ikkagi nagu vaba... Pean lihtsalt õhtul töötama. Ma ei jaksa ära oodata... Kui täna boss kalendriga minu juurde tuli ja ütles, et mul pole sel päeval vaba, mõtlesin, et okouu... kolmapäeval on ju meil suur pidu, sest Sandra läheb neljapäeval ära, aga kuna ta ütles, et pean 6ks tulema, siis oli ikka korralik kergendus. Tore, et sellised muudatused ees on ja et ma saan samal ajal korterist välja kolida kui Sandra. Muidu oleks vist seal suht tuim olla. Ja järgmisel kolmapäeval ootab üks suur pidu ees. Stefan, see meie koordinaator, lubas ka tulla ja teha kõike meiega kaasa, mis me teeme. Ütles, et siis on hooaeg läbi juba pm, kõik hakkavad vaikselt koju minema ja ta ei pea enam nii tõsiseltvõetav olema :D Tundub põnev.

Eile õhtul oli kodus ka lõbus. Saime päris kõvasti naerda seal. Üks moment olime kõik kodus ja täitsa tore oli nii family'ga aega veeta. Meie teame, kuidas hollandi keeles "tsau" on ja ikka ütleme neile kogu aeg "doei" (hääldus: duui), kui lähme kuhugi ja eile üritas Stefan leida, kuidas "doei" eesti keeles öelda ja ma ei teagi, mis ta leidis... "hüvasti" vist. Ütlesime talle igasugu variante veel, aga lõpuks osutus tavaline "tsau" kõige sobivamaks :D Tegi nalja, et no mis mõttes me külmad põhjamaalased kasutame lõunamaalaste sõna. Ja siis imiteeris seda tsaud, et saime kõveras olla. Samamoodi olin ma jumala kõveras, kui ta "nägemist" hääldas. See hollandi keel on üks kurgu keel (see tähendab, et nad lasevad hhhhhhh-i kuidagi läbi kurgu imelikult) ja siis tuligi sealt mingi "naahhhemist". Seletasime talle kui keeruline meie keel on, et meil on 14 käänet... et me peame igas lauses sõnu käänama jne... Ja mis nalja eile Sandra maha pani. Stefan rääkis mingist filmist ja küsis, et kas me teame mingit tüüpi. Sandra vastas, et jaa, olen kuulnud küll selle näitleja nime. Stefan vastas sellepeale, et ee, ta pole näitleja, ta on filmi autor :D Jess, ilmselgelt polnud ta kuulnud. Nagu tema ei teadnud nt, kes on Zac Efron ja "High school musical" :D Ja nüüd varsti vaatame mingit tema lemmikfilmi, tahtis filmitada meiega. Igastahes jah, põnevad vestlused olid meil eile... ja nalja!

Eilse päeva nael tööl. Kaks tüdrukut tahtsid pitsat tellida ja küsisid, et kui suur see on. No ma ütlesin, et väike nagu ei ole. Ei saanud nad ikka jätta ja siis tuli küsimus "How many inches is that pizza?" Mul oli nagu et, sa just ei küsinud nii ju ometigi?? Tõsiselt, ma olin veits üllatunud :D Mul pole õrna aimugi, mitu inchi on üks sentimeeter ja üleüldsegi mõõdetakse asju minu kodumaal sentimeetrites ja mul poleks olnud ka õrna aimu, mitu sentimeetrit pitsa diameeter oleks võinud olla. Tõsiselt taevas-tule-appi-küsimus :D Kui õhtul Stefanile sellest rääkisime, oli ta reaktsioon täpselt nagu minu oma: "wtf!!??"

Homme on viimane päev ja siis on jälle fiesta! Ning pärast fiestat viimane round Toritos. Niiiiice. Neljapäevaks on Barcelona plaanid meil Sandraga. Küsis ka neljapäeva vabaks ja no Sagrada Familia ju võiks ära näha?? Samamoodi rääkis Stefan ühest pargist meile ja ütles, et see on must-see. Nii et homme saamegi vabalt peole minna hommikule mõtlemata ning neljapäeva imevägevas Barcas veeta.

Ja btw, mu soove vist võttis keegi kuulda?? Kurtsin, et tahan vihma ja jahedat ilma. Täna on selline ilm. Kõndisin ilusa padukaga koju. Kurtsin, et tahan päeval puhata. Vahetus vahetub ja nüüd saangi ju. Kurtsin, et tahaks tekiga magada. Eile just nii jahe oligi.

Et kõik nüüd praktika lõpuni sama ilus oleks!

Reede õhtu oli deep-deep conversation night veinikese taga, pärast mida me läksime veel klubisse (pool 3 öösel!) ning tulime hommikul koju. Laupäeva hommikul oli surm. Nii kui üles ärkasin, oli esimene mõte, et kui koju tagasi saan, lähen magama. Terve päeva lasin tööl poolkinniste silmadega, kuid õnneks tegid mõned jutuajamised osade klientidega vähe erksamaks. Nt üks pere rääkis mulle, et nad olid siin juba 3ndat korda ning sel aastal said isegi sama hotellitoa, mis neil eelmisel aastal oli. Ja mu hotell on ikka huge. Üldse mulle lähevad inglased peale. Nad on alati nii sõbralikud, tänavad-paluvad ette-taha. Kui nad midagi küsivad, siis alati alustavad küsimust "Can I have...please" ja alati miljon 'thank you'd. See on natuke liiga viisakas minu jaoks ja isegi häiriv, sest mul on vahel väga imelik ühe tellimuse juures 7 korda "you're welcome" öelda :D Pärast laupäevast tööd läksingi kohe magama. Kui üles ärkasin, siis oli nii sassis olla, et ei saanudki enam und ära ja ei jaksanud välja minna, kuigi mu hotellist olid osad väljas. Oleks tore õhtu olnud kindlasti, aga noh... uni oli.

Täna vist on väljaminek. Täna on siin külmem ilm ka olnud. Mitte nagu külm, aga jahedam. Kampsuni sain igaljuhul selga panna, nii hea. Ja ränk tuul ka. Eile õhtul oli ka tuul ja pime ja jahe. Lühikeste varrukatega külm ei olnud, aga selline mõnus jahedam oli. Lihtsalt ülihea ilm.

Teengi ühe ülevaate, mida ma väga-väga tahaks:

1. Vihmast ja/või jahedat ilma. Ja siis selle ilmaga toas olla ja raamatut lugeda. Ilmselgelt siin ma seda ei saa, sest vihma siin väga ei näe ja raamatut ammugi mitte.
2. Teki all magada. Tõsiselt tahaks nii, et toas ei ole niii palav, et tekiga on võimatu magada. Nii tahaks, et tuba oleks külm ja siis et mul oleks paks tekk peal ja oii kui hea siis oleks.
3. Internetti kodus! Vahel on niiiii suur isu minna oma tuppa voodisse, võtta läpakas sülle ja netis olla. Aga kui ei saa, siis ei saa... Eestis saab.
4. Päeval puhata. Just nimelt päeval. Vahel vaatan inimesi hotellis diivanite peal lebos, raamatud käes ja mõtlen, et oii kuidas tahaks ise ka.
5. Eesti saateid näha. Meil siin on telekas küll ju jaa, aga see Hispaania MTV, RAC105 ja telenovela kanal ei kutsu enam väga. Kodus&Võõrsilit tahan!
6. Eestis uusi sõpru saada. Siin oli alguses väga tore sõpru saada, aga tõsiasi, et ma tõenäoliselt neid enam kunagi ei näe, ei tekita väga enam tunnet, et tahaks uusi sõpru aina juurde saada. Kuigi nüüd on mul päris mitmest Eurooapa riigist sõpru/tuttavaid. Leedu, Belgia, Holland, Saksamaa, Ukraina, Prantsusmaa... ja muidugi Hispaania.
7. Tunnet, et ööpäevas on 24h. Mitte et mul oleks siin nii palju teha, et 24h-st vähe oleks. Aga ausalt! Alati on minu arust hommik, kui pean tööle minema ja alati kui on lõuna, mõtlen, et issand alles oli lõuna või kui õhtu on, mõtlen, et alles oli õhtu. Ei tea, see imelik teema.

Tööl sain peaaegu täna nii räägitud, et lõpetan 13 september. Töötasin mais 2 päeva ning selle eest raha ei makstud ning kui täna boss tuli küsima, et kuna ma lõpetan, siis seletasin talle, et äkki saaks need maikuu kaks päeva septembris vabaks. Et raha ei taha, puhata tahan! Siis saan omale reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni vabaks ja siis lennukile. Ütles õnneks no problemo, aga pean veel ühe hotelliinimesega sellest rääkima. Ma niiiii loodan, et saan. Ma ei tahaks never ever 15 veel tööl olla. Et lõpetan töö, pakin asjad ja lennujaama vä? Ei, palun, ma tahan puhata ka!

Mõtlengi, et... Eestis käisin tööl 12-tunniste vahetusega. Siin teen pm poole vähem ju (6,5h ja üks kord nädalas 7,5h tööd), aga Eestis polnud see küll selline piiin. Eks see on sellepärast vast, et ma 6 päeva tööl olen... Ostsin eile oma 3nda või 4nda paari baleriinasid. See on ikka tõsine tõestus, et ma siin kõvasti tööd teen! Pole eluski nii palju jalanõusid pidanud ostma. Kõva üllatus oli ka see, kui kassas ainult 2.99 nende eest küsiti. Ühes kingapoes on jõhkrad allahindlused. -50 on siin norm, aga seal on norm ka -70 ja -80 jne... Vaatasin, et olid 50ne &lise allahindlusega 4.99, aga ei... veel odavamad. Välja minnes mõtlesin, et okouu, äkki peaks veel midagi ostma??!

Miks ma koju tahan? Mul on tööst kopp ees!

Esmaspäeva õhtul viisid sammud välja. Ilmselt oli marsruut sõpade baar-Kauai-Oxygen. Nagu ikka ja alati ju olnud on. Käisime eestlaste-leedukate-tšehhidega. Oxygenis tulid kaks kutti minu juurde ja küsisid, et kas mu nimi on Stella ja kas ma töötan snäkibaaris. Mul oli, et eeee... jaaaa. Ja siis nägin, et ühel neist oli Golden Taurus'e all-inclusive'i käepael. Mul on olnud alati nägude peale hea mälu, aga neid ei tuvastanud ma üldse ära. Muidu ikka mäletan ma oma kliente. Tüübid olid siin juba mingit 4-5ndat korda vist ja on ennegi olnud just minu hotellis. Kuna nad olid siin juba varem olnud, siis nad teadsid kõiki hotellitüüpe. Saime ühte ja teist naerda, mõnda kiita ja mõnda laita. Üks tüüp oli Belgiast ja teine Saksamaalt. Kian&Martin. Martin veel ütles, et aaa sa andsid täna ju mulle pitsa, aga ei, ma poleks nagu näinudki, kuigi ta oli nädal aega siin olnud. Ilmselgelt teadsid nad mu nime (kannan oma nime ju igalpool kaasas), aga alguses kahtlesid, et kas see olen mina või ei. Nad olid enne pikalt arutanud, et ma tundun tuttav, aga samas ei tea kuidas nagu. Ma pidin oma töövormis nägema vanem ja pikem (haha!!) välja. Nad olid üliamazed, et ma nii lühike tegelikult olen ja kõigest 20! Tegelikult olid väga väga toredad mõlemad. Saksamaa-tüübil oli viimane õhtu Hispaanias. Päris kahju oli sellest, sest nendega oli ülichill järgmisel päeval tööl ka. Lubasid hommikul kohe baari tulla ja mult igasugu asju tellida. Tulidki suht kohe mu vahetuse alguses. Hämmastav, sest mina jõudsin koju pool6 ja nemad ei pidanud enne 7t kindlasti hotelli tagasi minema :D Ja siis tulid nad minuga pilti veel tegema ja Martin ütleski, et läheb ära. Kurb oli hetkeks, nagu sõber oleks ära läinud... Nägin kuidas ta kõigiga igalpool hüvasti jättis, pilte tegi, kallistas. Hakkasin sel ajal enda lahkumisele mõtlema... Belgia kutt aga jäi veel hotelli suure kamba noortega. Käivad iga õhtu väljas ja kutsuvad oma lemmikbaariteenindajat ka järjepidavalt välja, aga praegu pole veel jõudnud.

Teisipäeva õhtul käisime Chinos. Tauri pidi pool8 meie korteri ees olema, aga ei olnud teda ja kuna oli siiski kokku lepitud, et me lähme, pidime nende korterisse Taurile järgi minema. Nagu me arvasimegi, tüüp magas, aga oli vastuvaidlemata nõus tulema ja läksime. Chinos oli lõbus-tore jälle. Naersime seal igasugu asjade peale, leiutasime igasugu nalju välja ja nii mingi 2,5 tunnikest jälle läks. Oli silmailu kah veel, nii et igastahes hea õhtu :D:D

Kolmapäeva õhtul (eile) käisime väljas. Vaba päev oli ju täna siiski, kuigi eile oli selline rahulik. Kui öösel koju kõndisime, tuli Hassan (Hasan tegelikult) vastu ja ütles, et ta läheb ära. Meil oli nagu et waaat, kuhu, mis mõttes... Aga jah, läks. Kõik hakkavad tasapisi lahkuma ja eks me ise hakkame ju ka. Kurb on, et peab ütlema inimesele, kelle võib tõesti sõprade hulka lisada, "tsau", teades, et ei näe teda enam ilmselt kunagi. Mõtisklesime natuke selle üle, mis temaga siin korda saatsime, mis ta ise siin korda saatis... ja hakkas kurb küll. Palju-palju asju tuli ette. Ei taha sõpradega hüvasti jätta.

Ma saan koju 24 päeva pärast. MA OLEN EESTIS 24 PÄEVA PÄRAST!! Ma tõsiselt ootan seda. Ma ei jaksa enam tööl käia. Mõtlen tööl, et oijuudas kuidas ma ei taha siin olla, vaata kella, et no saaaaaks juba koju palun. Aga meil on siin veel mõned plaanid, ma loodan, et aeg läheb siis kiiresti... Sandra läheb Calellast 5ndal ära. Ma pean veel üksi siin pärast seda 10 päeva tiksuma. Oh ja mis veel. Mu lennuk väljub 6:45 vms, igastahes kell 6 ja midagi peale hommikul. Lennujaama läheme eelmisel õhtul. See tähendab, et tuleb öö lennujaamas passida, hommikul megavara lennule minna, ebamugavas lennukis üle 3 tunni järjest istuda ja 11:15 olen Tallinnas. Ma arvan, et see lennujaama-öö tulebki siin see kõige kurvem Calella ja Eesti vahel. Kuna on ju teve öö aega, et tagasi sellele kõigele mõelda. Eestis aga hakkab kiiresti elu peale ja siis ununeb kõik vaikselt... Õnneks ei pea üksinda passima lennujaamas, sest lendame Tauri&Endrikuga koos.

♥ BARCELONA

Käisin eile esimest korda Barcelonas!!!!! Meil oli plaan näha seda kurikuulsat suurt vaatamisväärsust purskkaevushow'd Montjuïci mäel. Show toimus mäe all, aga oot... alustan algusest. Kui pool7 töö lõpetasin, ruttasin kohe rongijaama, sest pidime rongijaamas Tauriga kell 7 kokku saama ja rongile istuma. Jõudsingi täpselt kella 7ks, kuid sellegipoolest sain sõnumi, et kui ma juba kuskil ootan, on see kindlasti vale koht :D Sõit kestis natuke üle tunni. Kogu selle aja lihtsalt vaatasin aknast välja ja imestasin, kui ilus kõik on. Terve rongisõit mööda mere äärt, imeilus. Väljusime Arc de Triomf'i peatuses ja Arc de Triomf oligi sealsamas! Viiiiingeeee!! Google ütleb, et see on triumfikaar, mis valmis aastal 1888. aastal maailmanäituse jaoks. Ilus oli! Jalutasime triumfikaare alt läbi ning läksime parki, mis oli ka imeilus. Ei ole kursis, mis park see olla võis, aga see oli ilus. Edasi viis tee lihtsalt mööda Barca tänavaid ning jõudsime Barcelona sadamasse. Tegime turistikaid, tegin seal ka video. Videos see šoppingu center väga suur ei tundugi, aga eks ta ilmselt ikka on suur. Eile ei hakanud aega raiskama, et sinna minna, sest meil oli kiire sabas ja peale sightseeing'u polnud muud plaanis ka. Igastahes hullem mass rahvast oli seal küll. Kõndisime edasi... palju turistidele mõeldud tänavaid, suveniire, "kujukesi", kes tegelikult on inimesed ja ikka liigutavad ka. Hüppasime Subway'st läbi, sest see on ju ka selline asi, mida peab olema proovinud! Kõndisime võikudega aina edasi mööda Barcelonat metroopeatuse poole, sest Montjuïci oli jalgsi minna liiga pikk maa. Show algas kell 9 ja kestis 2,5 tundi. Seega mõtlesime, et enne 11t peame kindlasti kohal olema. Kes see 2,5h ikka mingieid purskkaeva vaadata viitsib ju??! Saime metroo peale ja saime ka kohale. Väljusime pm jälle ühe vaatamisväärsuse ees. Ja kus oli alles inimesi! Sinna viis teekene, mis oli ka purskkaevudega ääristatud. Juba siiis vaatasin, et no minem*nni kui ilus see on. Ja kui lähemale jõudsime... MUL POLE SÕNU! See oli NII ILUS, NII VÄGEV! Ma ei tea, millega seda võrrelda. Kas ma elus üldse midagi nii ilusat enne näinud olen... See show, see koht... see OLI ulmeliselt ilus. Muusika andis ka nii-nii palju juurde. Eriti vägev oli vaadata, kui The Cranberries "Zombie", Nirvana "Smells like teen spirit" või One Republic'u "Apologize" käis. Ma ei suuda teile seda never ever ära kirjeldada. Ma olen üliõnnelik, et ma selle ära nägin. Turnisime seal ülesse ka, käisime vaatasime seda ilusat maja, mis piltidelt näha. See vaade tipust... Videos ma ütlen, et "see kõik on Barcelona", aga ilmselgelt oli "see kõik Barcelona" vaid ühest ilmakaarest. Käisime üleval paremas nurgas, kust nägin ka Sagrada Familia ära ja oeh... Hämmastav. Amazing. Sagradat tahaks lähemalt ka näha, aga KUI juhtub, et ei näe, siis see on kaugelt nähtud :D Ja kui me mõtlesime, et kes see 2,5h vaatab ühte sama asja... siis vabalt oleks võinud vaadata. Lihtsalt niii kuradi ilus oli seda vaadata. See oli NII vägev! AAGHH! Ma loodan, et te olete nüüd aru saanud, et see tõesti oli midagi imelist :D

Pool12 kui show sai läbi, hakkasime metrooga tagasi minema. Sõitsime kohe Arc de Triomfi peatusesse ja nägime seda ka veel pimedas. Kuna see oli valgustatud, tegime veel mõned pildid. Ja just sel hetkel, kui ma tahtsin turistikat, lasti tuled ära :D Aga ühe pildi vist sai siiski. Selle ees ootasid autoga hispaanialased foorist rohelist tuld, nii et nad said naerda küll. Ja lehvitada mulle :D Oii ja selle jätsin üldse praegu jutu seest ära, et käisime hops-hops ka Plaza de Catalunyalt läbi. Sain seal fotograafi mängida. Tauri teadis rääkida, et seal Plaza kõrval on pood-kohvik-mis-iganes (nimi oli Hard Rock Cafe vist??), kus saab näha kuulsuste kitarre ja nt Madonna riideid. Siis oli seal veel kaubamaja. Vaatasin, et veel üks vaatamisväärsus ja küsisin, et mis see on, tead vä? Jaa vastus oli, et ah see on kaubamaja :D Uhke-uhke kaubamaja oli. Kui eelmisel õhtul oma eilse õhtu marsruuti kokku panime, siis üritasime Sagrada ka sisse lihvida, aga ajaga oleks väga-väga kiireks läinud. Eilne teekond oli täpselt paras - nägime palju vähese ajaga, aga kõike oli piisavalt palju.

Arc de Triomfi juurest kõndisime bussipeatusesse ja ootasime oma bussikest, et tagasi Calella-koju tulla. Bussile saime ja kuulasime 50minutit sellist diskot bussis, et ise ka ei uskunud, et bussiga sõitsime. Raadiokanal oli vist?? Maxima. Tore oli trippida Barcelonast Calellasse öösel ja kuulata Maxima diskot. Selline tuju tuli kohe, et aga äkki läheks otse kluppi? Bensuka ees oli peatus ka, seega kõik oli kahe sammu kaugusel, aga ei. Koju tulles veel promotion-kutid küsisid, et kas ma ei lähe klubisse ja pidin lubama, et homme ikka lähen. Ja täna lähen ka. Homme on meil Tauri ja Sandraga plaan chinosse uuesti minna.

Eilsed Barcelona 4 tundi olid vägevad! Aaa kusjuures eile oli Barca staadionil mäng ka. Päris palju Barca sallide-särkidega inimesi liikus ringi. Võin öelda, et olen pm ka Messit näinud. (või siis viibisin temaga samal ajal samas linnas, haha) Aitab nüüd, vägev oli!
.

tsau Caleijaaa

ilmselgelt olin häppi, et Barcas tunnikese pärast olen

Arc de Triomf

aquí también...

y aqui

ja siin olen MINA ja Arc de Triomf

tundmatu ilus park

imeilus ja tundmatu

sadamas

teen vist videot blogisse?

midagi natuke tundmatut, aga ilusat jälle

Plaza de Catalunya - minu pilt

Plaza de Catalunya - Google pilt

teen ise pilti ja tehti minust ka

purskkaevuke Plaza de Catalunyal

ta pole kuju! kusjuures nii vägev on vaadata, kuidas ta näeb 140% välja kuju... aga silma pilgutas! :D

Ja nüüd see õhtu staar - SHÕÕÕÕUUUU!!

VÄ-GE-VV

ilmselgelt häppi, et kõike seda 4 tunniga näha sai!

Vägev ju, või mis? :)