Summer Paradise: mis Summer Paradise'is toimunud on?

Kui mul on vaba päev, siis ma üritan sellest alati maxi võtta, st et ma ei maga poolt päeva maha, isegi kui olen peolt tulnud ja päris välja end tegelikult ei maganud. Õnneks pole ma kunagi olnud selline, kes suudaks kella 3ni päeval magada vms... Ja kuna mul on ainult see üks vaba päev, millal mul on päeval vaba aega, siis ma lihtsalt ei saa seda päeva raisata. Seega ärkasingi varem, asjad kokku ja randa. Veits mark on Eestisse tagasi tulla, kui olen valgem kui ükskõik kes seal, kes Eestis kogu suve oli :D Pärast randa oli meeletu jäätise isu, nii et läksin Diasse (Dia on see põhipood siin, Spar ka) ja ostsin jätsi. Ohh kui hea see oli! Praegu söön ka jäätist. Võimatu lihtsalt mitte süüa jätsi... Ja mulle öeldi, et ohh, seal Hispaanias on nii palav, et sa ei taha süüagi. Jaa ma ei taha :D Diast leidsin imehead jogurti-maasikamüslibatoonid ka. Tulin koju, sõin jäätist ja vaatasin Jersey Shore'i ja siis läksin matkama. Läksin siit majade vahelt mägede poole ja kõigepealt oli sõidutee ääres park, mida ma enne näinud ei olnud. Pargist alates oli ainult üks tõus mäkke kogu aeg. Väga kõrgele ja kaugele ei julgenud minna, sest kogu mets oli igasugu linnuhääli täis ja kui siin ühed eestlased nädalaid tagasi puhkamas olid, sai üks eesti poiss mägedes koeralt pureda, nii et üritasin kiiresti teha. Fotokal sai aku ka tühjaks, nii et olingi sunnitud suhteliselt kiiresti koju minema + Sandral polnud võtit, et koju saada, seega pidin niikuinii minema. Saatus vist. Tegelt ega ma nagu väga mägedes ei käinudki, lihtsalt käisin kõrgemal tšillimas. Pm nagu metsas pigem. Need mäed, kus inimesed ka eleavad, tundusid nii kaugel. Ja mul polnud nii palju aega, et sinna minema hakata. Uuel vabal päeval lähen tšekin jälle sinna kõrgemale kuhugi. Läksingi koju uuesti, sõin jälle jäätist ja vaatasime telksi. Õhtul käisin mõnes poes... Pean vist hakkama suveniire ka ostma varsti, sest mul pole enam midagi jäänud siin olla. 6 nädalat. Tahaks kõigile midagi tuua, aga ausalt... pagasikaal paneb piirid ette. Eestitst tulles oli mu käsipagas midagi nelja kiloga, nüüd sain vist 10kg. Loodan sinna kõik ära mahutada :D Ilusaid vidinaid oleks palju tuua. Isegi külmkapi magnetid on siin jõhkralt ilusad. Nagu ausalt, nii lame asi, aga need on üliiiiilusad kõik. Ja samamoodi võtmehoidjad, pudeliavajad... Ja no unenäopüüdjad! Need on lihtsalt I-ME-LI-SED!! Sellised tavalised suveniirid, aga sitaks ilusad. Tegelt te võiks mulle öelda, kui te niikuinii teate, et ma teile midagi tooma pean :D, mida tuua.

Aa. Neljapäeval, kuna no nii palav oli, tuli jõhker siidri isu peale. Siin aga ainuke normaalne siider on Kopparberg. Rohkem vist ei olegi näinud siidreid. Aa, ei, inglaste Strogway vms on ka, aga see on ikka väga rõve. Tööl on meil ka masinas see siider olemas ja selle aja jooksul, mis ma siin olnud olen, on seda vaid mõned korrad küsitud. Ma ka proovisin seda siidrit tööl kunagi ammu, aga see oli ikka ülivõrdes täiesti mõttetu jook. Igastahes, õhtul kui siidri lahti tegin, jäin purki vaatama ja lugesin välja sõnad "parim enne" ja "vt kuupäeva". Alguses ei saanud nagu arugi, aga siis oli, et aaaaaaaah, eesti keel ju!!!! Pole Eestis veel kordagi tähele pannud, et seal oleks kirjas ka mitmes muus keeles. Neljapäeva õhtul jäime korteri ukse taha lukku ka. Oi juudas. 22:50 avastasime, et peame nurga peal poes käima kiiresti, sest 11 pannakse putka ära kinni. Võtsime rahakotid ja jooksime toast kiiruga välja. Tavaliselt on alati Sandra seal poes käies võtme kaasa võtnud, seega ma isegi ei mõelnud sellele, et ma võtme võtma peaks. Ja tal juhtus ka nii, et ei tulnud isegi meelde, et võtme võtma peaks :D Ja meie korteriuks läheb välja minnes ise lukku, nii et palju õnne meile. Aga see oli no nii hea lihtsalt. Ma läksin esimesena uksest välja, Sandra tuli järgi ja küsis mult, kui juba trepist alla hakkasin minema, et kas ma võtme võtsin vä. Keerasin ümber, vaatasin paanikaga ust, ütlesin ei ja uks läks just sel hetkel pauguga kinni. Loomulikult olime kahekesi kodus ka. Siis oli küll nii et felicidades meile. Mõtlesime, et no käime poes nüüd ikka ära ja mina oleks alt ka ukse kinni pannud, aga Sandral õnneks nii palju jagus mõistust, et alt vähemalt uks lahti jätta. Käisime poes, ronisime tagasi ülesse, andsin peast oma nalli Sandrale ja hakkas ust muukima :D Looooomulikult ei saanud me ust lahti. Läksime Canigosse, et Nikolt telefoni laenata. Meil polnud endal nagu mitte midagi. Läksime telefoniga FBsse, küsisime Gealt Stefani numbrit, saime kokku 3 nri. Kahele helistasime, aga vastu ei võetud. Kolmandale me ei hakanud helistama, sest teadsime, et see on Josepi nr ja kuna ta see kõike keevalisem siin, siis mõtlesime, et tema jätame mängust välja. Kuna nrid ei vastanud, kirjutasime Milou'le ja õnneks oli ta online ja õneks oli ta teel koju. Kuid siiski... pidime päris kaua ootama ja see jeblamine ja mõtlemine, mis teeme nüüd, võttis kaua aega. Enne seda jama ütlesime Taurile, et tuleme nende korterisse, aga kodust saime lõpuks enne ühte välja. Klubides olime Orsida ja Ensiniga ja normil ajal saime koju ka.

Reedel käisime ka väljas. Istusime eestlaste-leedukaga nende maja ees. Ajasime juttu ja jõime oma coverdatud pudelidest-topsidest joogikesi, kuna siin on juba eramendilt trahvi saadud avalikus kohas joomise eest, pidime ettevaatlikud olema. Pärast tiirutasime Oxygeni ja Kauai vahet ja lõpuks koju. Laupäeval olime kodus.

Pühapäeval (eile) käisime väljas. Tegelikult polnud mingit plaani. Mina olin pesemast tulnud ja elutoas lebos teleka ees, kui Sandra koju tuli. Kusjuures ma lihtsalt vaatasin täiesti tuimalt muusikavideoid :D Igastahes, rääkisime nagu, et toas ei viitsi passida, aga pidu ka ei taha, läheks niisama välja relaxima ja kutsuks kellegi kaasa. Kõndisime eestlaste-leedukate korteri juurde ja lasime alt kella, rääkisime natsa juttu ja kogu korter tuli välja! Läksime alguses 8kesi Borasse, teel klubiuksest klubisse jäid kaks tüüpi maha :D Tembeldasime kahe klubi vahet. Alguses oli Kauais väga palju ruumi ja mõnna, isegi lood polnud 100 aasta vanused. Oxygeni sees algas mingi kähmlus, mille peale turva ühe sakslase kohe klubist välja tiris. Kogu rahvas läks klubist vist välja sel hetkel :D Klubi ees tõmmeldi ka ja nägin oma esimese kakluse Hispaanias ära. Enne koju minekut ostsime Mäkist Oreo küpsise jätsi, njämm, ja ehk 4 ajal sai ka magama.

Tööl on olnud fun. Rauliga on ikka tore koos töötada, palju-palju lõbusam. Täna tulid jälle Sergio ja Josep Maria, nii et tuleb tuim nädal. Raulile reaalselt tulevad klinedid ligi ja hõikavad heiii amiigo, räägivad igasugu asjadest, lihtsalt teevad nalja. Mitte kellegi teisega minu baarist pole nii. Eile sai tüüp isegi kingituse klientidelt!! Ma juhtusin ka eile ühte ülisõbralikku vanapaari teenindama, kes olid -nagu lõpuks välja tuli- minu animation kuti vanavanemad. Aga mis mind närvi ajab... Oii ma ei kannata üldse, nagu üldse mitte seda, kui klient räägib minuga ainult ja ainult enda keeles. Okei, selle ma suudan veel kuidagi ära kannatada, kui venelane laseb kogu jutu vene keeles, sest venelasi peatub meie hotellis palju ja on okei, kui nad eeldavad, et neist aru saadakse, AGA.... kui tuleb ükskõik mis muu keel peale inglise, vene, hispaania... millest mul ÕRNA aimugi pole... siis see ajab sitaks kettasse. Kuidas on üldse võimalik, et keegi räägib ainult ja ainult enda keelt. Mitte ühtegi sõna inglise keeles, hispaania keeles... Siin väga paljud inglasedki küsivad hispaania keeles. Nt eile tuli mu juurde naine väga pika lause või ilmselt küsimusega. Ma ei saanud aru, mis kuradi keel see isegi oli! Võis ehk midagi Belgia kandist olla, sest meil Belgiast ka vahepeal on ikka kliente... Ja kui ma ütlesin "Sorry, what!?!", siis tuli sealt vastu veel poolvihane nägu ka, et ma aru ei saanud ja kõndis minema. Ja ei ühtki sõna inglise keeles. Aga nagu... ma ei läheks elus never ever Hispaaniasse ja ei küsiks EESTI KEELES a'la jou äkki saate menüü tuua või midagi. No kui praegu keegi nii minu juurde tuleks, tal sitaks joppaks, aga :D... No see ajab tõesti närvi. Pidevalt peab keegi omas keeles küsima. Isegi jäätiste nimesid ei suudeta lugeda. Lihtsalt seisavad leti taga, ühtki sõna ei ütle, näitavad ainult näpuga. No dsiisas, lugeda võiks ju osata ja "hola", "hello" öelda :D Ma ei suuda kirjeldada, kui väga ma ei kannata seda. Ja kui nad ise sellise vihase näoga ka veel on... Ja nt eile... Prantslane küsis Vodkat Fanta orange'ga. Ta ütles mulle Vodka orange ja see Vodka orange oli no nii prantsuse keeles öeldud kui veel vähegi sai. Mul oli reaalselt.... what!?!? Ja pärast tahtis Bacardi Colat. Seda pidin ka üle küsima, sest lihtsalt IMPOSSIBLE!! oli aru saada. Ma tõesti ei saa aru, kuidas on võimalik, et ei osata inglise keeles öelda elementaarseid asju nagu nt "menu", "drink", "one-two-three", "food", "bill" või kuidas suudetakse nimesid nii öelda, et ma ei saa aru sõnast Bacardi :D Ja kuidas osad 'gracias' ütlevad, ajab õnneks muigama... see on kraatttsjas.