Kuidas me söömismaratonil käisime...

Meie korterikaaslased on tulnud mitmeid kordi koju, kõhud punnis, ja rääkinud, et nad käisid woki-restos. Lõpuks mõtlesime, et dsiisas, me peame ka minema! Ja me läksimegi teisipäeval... Chino asub Pinedas, seega tuli Sandra Pinedasse selleks ajaks, kui töö lõpetanud olin. Tegelikult käisime kolmekesi, Katariina oli ka. Kõndisime Calellasse tagasi, et Katariinale vastu kõndida ja siis läksime. Seiklesime pikalt, sest polnud õrna aimugi, kus see koht asub. Küsisime teed hispaanlastelt... Osad ei teadnud, polnud kuulnud. Teised hakkasid kätega kohe seletama. Lõpuks leidsime suheliselt nurga tagant koha üles. Restoran ei asunud üldse tänava peal kuskil, kus nagu kõik asjad olid, vaid suht nurga taga. Arvasimegi, et oh jessas, see koht küll õige pole, aga siis seal see chinokas oligi! See polekski kuhugi tänava peale lambist ära mahtunud, koht oli ikka grande võrreldes nende teistega siin. Buffee-restoran, söö palju tahad ja maksad ühe prae hinna. Koos ühe joogiga (jook maksab siin u 1.60) läks see söömismaraton maksma 11€. EBA-REAA-LNE! Maksad alla 10€ ja sööd, sööd, sööd... Istusime ja sõime seal 2,5 tundi. Pean ära mainima, et Sandra isu on täitmatu... Kui me Katariinaga juba suht ägisesime, tõi see pliks veel omale 3 taldrikutäit. Ma ei oska isegi umbes öelda, mitu taldrikut me seal kolme peale ära sõime... 30 äkki :D Seal olid ka veel toored lihad ja asjad, sai kokale viia, et ta ära küpsetaks. Ise samal ajal sai vaadata, kuidas ta teeb seda. Show-cooking. Seal oli lihtsalt kõike! Kana, mereande, nuudleid, riisi, puuvilju, kummikomme, pannkooke, vahukomme, jäätist, jogurtit, KRABISÕRAD!!!NJÄMM!!, keedumuna, KILU.... kõikvõimalikke paneeritud snäkke, no issand jumal. Seal lihtsalt oli kõike ja söök oli võrratu! Muidugi oli ka sushit... Sushitaldrikud jooksid lindi peal ja igast erinevate sushidega. Töötajad olid ka kõik muidugi chinod. Las nüüd pildid räägivad enda eest... PS! Eestlased Calellas, minge sinna!

Iga linnake on siin ikka ilusake

Esimene voor... ma ei tea palju neid voore oli :D

Haha! Sandra ütles, et see olen ainult mina, kes paneb kummikommid soolase toiduga samale taldrikule :D

Magustoiduvoor nr 1

Need kaks olid tegelt suhteliselt vastikud... Vasakpoolne oli magus ja sees mingi kollane pläust, parempoolne maitses nagu pelmeen... (arvasin, et on mingi fancy kommike vms)

Magustoiduvoor nr 2

See oli vägev! Kuum šokolaad jooksis alla

Hispaania tuuletaskud... megahead!

Magustoiduvoor nr 3

Muidugi pean mainima, et me EI söönud KÕIKI neid taldrikuid tühjaks, mis me omale kuhjasime. Ja sorry kui kellelgi nüüd kõht tühi on :D

3.50 eest päris hästi saadud. Jutt ju väga õige! Saan selle omale Pärnusse kuhugi seina peale panna :)

Meie peokesed on ka järjest pikemaks veninud... Viimased korrad on kell juba 6, või eile oli nt 7, kui koju jõudsime. Aga nüüd käime natuke väiksemate intervallidega peol... Üle ühe õhtu ehk. Oleme kodus olnud ka ikka ja ilusti 12 magama läinud. Üks õhtu enne pidu pidime kuulama, kuidas Kiisu rääkis meile, milline pingeline töö ja stress selle turismiinimese töö on. Ta tuli selle jutuga siis, kui me hakkasime veine lõpetama ja välja minema, nii et ajastus super pluss. Ja tema muudkui rääkis, kuidas ta pikki-pikki aastaid tegi karjääri, ronis järjest kõrgemale, kuidas kõik ta alluvad olid kas geid või naised, kuidas sul on kogu aeg telefon punane, kuidas sa lahendad kogu aeg probleeme, stress-stress-stress. Tal on ka turismiharidus ja kõvasti kogemust sellel alal, nii et eks ta jutt siis õige pidi olema :D Tore oli kaasa noogutada ja kuulata, kui pudelike veini juba hinge all oli...

Ja tööl on olnud tore. Töökaaslaste mõttes, sest Rauli nädal on Torito baaris! Ja kui oleme tööl mina, Raul, Justine (õhtul tunnike) ja üks tüüp veel teiset baarist (u 2 tunnikest käib vahepeal abis, kui meil kiire on), siis on lihtsalt üks suur tsirkus seal... Naerame ja räägime ja lollitame seal kõvasti. AGA muidu... mul on tööst kopp ees!! Niiinii kopp on ees. Ei taha enam....

Täna oli vaba päev muide. Ajasin end ikka pool 12 püsti, mis sest, et magama sain 7. Läksin randa,läksin koju, käisin tiiru poodides, läksin uuesti koju ja tulin netti nüüd. Seekord olen inglise pubis. Tänks Tauri&Endrik, et te eile seda kohta näitasite. Ahjaa ja täna leidsin ülimõnusa poe ka. Ohjuudas mis hinnad!! Ostsin ühe mõnusa musta pikkade varrukatega pluusi 5euri eest. Üliiiiivinged kampsunid olid kõik 10€... Üks suur stange oli ainult 3 euriseid asju täis. Teisel olid alla 10ne... MEGA. Lähen tagasi sinna kiiresti.

Ja nüüd... andsin endast märku ära, elu on ilus endiselt, aga koju tahaks, sest tööst on kopp ees.

Dui!